Bohumil Hrabal “Liiga vali üksindus” LR 6-7/2020

IMG_20200501_132329__01__01__01

Mõnikord juhtub, et loetud tekst jääb pähe elama. Aeg läheb ja üha uued detailid kerkivad üles nagu lilled seal kraavis selle koera korjusel. Ma juba peaaegu ei tunnegi ära tema skeletti, selle Lonni, või mis ta nimi oligi, must, roostekarva käppadega – elusast peast ta mulle ei meeldinudki, kuid idee lilli täis kasvanud lumivalgetest kondikestest tundub sümpaatne.

Bohumil Hrabal „Liiga vali üksindus“ on viimati loetutest täpselt see. Mõtlen selle peale tihti, suure sümpaatiaga, ilma et seda täpselt seletadagi oskaks.

 „Olen kolmkümmend viis aastat töötanud vanapaberis ja see on minu love story. Olen kolmkümmend viis aastat pressinud vanapaberit ja raamatuid, kolmkümmend viis aastat määrinud end literatega, nii et olen hakanud sarnanema entsüklopeediatega, mida olen selle aja jooksul kokku pressinud vähemalt kolmkümmend kuupi, olen kann, mis on täis elavat ja surnut vett, ja kui mind vaid pisut kallutada, voolavad minust välja ainult kaunid mõtted; olen vastu omaend tahtmist haritud, ja ega ma õieti ei teagi, millised mõtted on minu omad ja tulevad minu seest ning millised on kusagilt loetud, ja nii olen ma nende kolmekümne viie aasta jooksul sulanud kokku iseenda ja mind ümbritseva maailmaga, sest kui ma loen, siis ma tegelikult ei loe, ma võtan kauni lause noka vahele ja lutsutan seda nagu kommi, mekin seda nagu klaasikest likööri, kuni mõte valgub minu sisse nagu alkohol ja imendub minusse, nii et see pole enam mitte ainult mu ajus ja südames, vaid tulvab ka mu arterites ja jõuab viimse veenitipuni välja. „

lk. 7

Hanta töötab vanapaberi vastuvõtu punktis hüdraulise pressi operaatorina. Tema tööks on vanapaberi pressimine ühesugustesse neljakandilistesse tihedatesse pakkidesse ja nii päevast päeva, 35. aastat jutti.

Lugedes tundub, et raamatute hävitamine on Hanta maailmas tavaline protsess – raamatud lihtsalt hävitatakse, päevapoliitiliste või muude selgitusteta. Hanta armastab raamatuid ja viib mõnikord mõned paremad koju. Vist mitte väga mõnikord – tema koju on juba kogunenud tonnide viisi raamatuid, ta elab ja magab raamatute keskel. Seejuures, mitte et ta raamatuid päästaks, see pole mingi vastuhakk või missioon vms, see on tema eluviis. Asjade hävitamine ei välista nende armastamist. Valitseb üldine ükskõiksus ja isetus.

Linn, kus Hanta elab, Praha, koosneb kitsastest ja haisvatest ruumidest. Midagi ei laiene ega hargne, pigem vastupidi, loo edenedes muutub nii linn kui ruumid väiksemaks ja rõhuvaks. Trepid ei vii kuhugi, uste taga ei ole midagi, lõpuks pole ustki, üksnes seinad. Täpsemalt – neli sina, mis lähenevad, nagu hüdraulise pressi rauad, liiguvad üksteisele vastu, ähvardades lömastada, nii linna kui lõpuks ka peategelase. Lõpus ta näeb seda isegi unes. Ja ega siin linnast palju juttu polegi. Lõpuks tundub, Praha on siin vaid tegelase pead. Peas, mis on täis klaustrofoobiat ja raamatuid. Hanta samastab end kokku pressitud raamatute pakkidega, ehitab end aastaid neist, mõtleb nendega. Kui raamatu lõpus Hantale öeldakse, et ta peab minema üle valge paberi pakkimise osakonda, satub Hanta paanikasse. Valge paber – mis saab olla kurvem tühjast valgest leheküljest?

Kogu tekst on uskumatult tihe, hermeetiline ja staatiline. Mu meelest pole sel ka suuremat mõtet. Puudub areng ükskõik millises suunas – ideeline, mõtteline, süžeeline. Pole ei küsimusi ega vastuseid. Keegi ei lähe kuhugi, ei pürgi millegi poole, ei ehita midagi. Minna polegi kuhugi. Kõik, mis juhtub, lihtsalt juhtub. Keegi ei küsi „miks“ ega ei otsi põhjusi. Lugedes meenusid mulle Escheri joonistused, mis minu meelest on ka sellised – loodud lihtsalt vaatamiseks. Võib ju proovida leida mõtet, kuid … kas see annaks midagi? Mõni asi lihtsalt on võluv, mõtteta, ise enesest.

e4b5c308-6968-4e6b-871b-5d0af8ffb191_800x600

Maurits Cornelis Escher, Relativity, 1953.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.