Lugemisaasta 2020

Kõigepealt statistika: 2020. aastal lugesin 90 raamatut, kokku 17110 lk. Kõige lühem raamat oli Hans Christian Andersen “Metsluiged” 14 lk ja kõige pikem Dan Simmons “The Rise of Endymion” 709 lk. Keskmiselt tuli raamatu pikkuseks 190 lk ja keskmine lehekülgede arv päevas 46,7. Seda on vähem, kui eelmisel aastal, kuid mitte oluliselt. See eest aga tundub, et raamatuid, mis mulle väga meeldisid, oli sel aastal erakordselt palju. Kindlasti on ses osaliselt “süüdi” Loomingu Raamatukogu sari, mis (tegelikult ma mäletan, et ütlesin seda ka eelmisel aastal) oli lõppenud aastal kuidagi eriti õnnestunud (loe: minu maitsele sobiv) ja loomulikult mugavalt postkastist võtta.

Ilusat piltidega kokkuvõtet näeb siin (Goodreads), välja kirjutan ainult kõige kõigemad (järjekorda panemata). 

Franqois Mauriac “Ussipesa” – ma arvan, et see oli minu 2020 aasta kõige suurem lugemiselamus üldse. 

L. Frank Baum “Võlur Oz” ja C. S. Lewis “Lõvi, Nõid ja Riidekapp” – mõlemad lugesin ette oma 9 aastasele, kumbagi varem ise lugenud ei ole ja meeldisid väga nii mulle kui lapsele. 

Samanta Schweblin “Nähtamatu niit” 

Bohumil Hrabal “Liiga vali üksindus” – konkureerib mul Mauriaci “Ussipesaga”, aga .. ei oska seletada.

Frank Herbert “Düün”, lugesin “Düüni messiase” ja “Düüni lapsed” on pooleli, kuid väga hea oli siiski vaid esimene.

Sergi Žadan “Depeche Mode”

Partick Deville “Katk ja koolera”

Meelis Friedenthal “Kõik äratatakse ellu” – jutukogu oli nii hea, et lugesin hooga üle ka “Inglite keele” ja “Mesilased”, mis meeldisid endiselt. 

Varlam Šalamov “Kolõma jutud”

Aleksei Tolstoi “Vereimejas”

Ilya Kamisnsky “Kurtide vabariik” 

John Steinbeck “Karbiküla” 

Sergei Dovlatov “Riiklik kaitseala” 

Steinbecki ja Dovlatovit loen praegu edasi, vaheldumisi, hetkel on pooleli Steinbecki “A Russian Journal” ja kõik siiani loetu on päris hea. Lugedes neid jõudsin arusaamisele, et ma vist ikka ei ole teemade järgi lugeja. Mõttes, olen mitu aastat kaasa teinud fb lugemise väljakutse grupi suurt väljakutset (52+1) ja alati saanud enam vähem tehtud ka, sest kui ma loen aastas keskmiselt 80 kuni 100 raamatut, annab väikese sohiga need igal juhul teemade alla ära paigutada. Kuid sellise väljakutse peamine mõte minu meelest on selles, et lugeda nö kastist välja, lugeda kasvõi aeg ajalt midagi sellist, mida muidu ei loeks. Ja teate, mul võttis küll mitu aastat, aga ma olen nüüd lõplikult veendunud – seda, mida ma lugeda ei viitsi, ei viitsi ma lugeda ka ühegi väljakutse pärast, ei ole minu seda, mida iganes selleks vaja on. Lisaks tekitab see mõningast eklektikat – mitte midagi ei ole mitte millegagi loogiliselt seotud, killuke siit ja killuke sealt. Aga lugemisega on ju nii, et tihti üks raamat tingib teist, tekib huvi kirjaniku või teema, žanri või sarja või jumal teab, mille vastu veel ja … ja siis on teema, et mine raamatukokku, otsi vasakult kaheksanda riiuli kolmandast vahest raamat, mille nimi algab sinu vanaisa eesnime kolmanda tähega ja siis sa teed püüdlikult kõik selle läbi ja raamat, mille sa sealt saad on umbes Jesper Parve “Mees,”  kus kodanik kirjutaja avaldab mulle minu vigasest eesti keelest veel vigasemas eesti keeles “saladused”, mida ma ükskord küünetehniku ooteruumis juba lugesin “Nipiraamatu” suhterubriigist. 

Fb lugemise väljakutse grupp on kõige toredam fb grupp üldse ja ainus, mida ma päriselt jälgin (kuigi kõike seal ilmuvat juba ammu lugeda ei jõua, eks mul, nagu ma usun ka kõigil teistel, on omad lemmikmuljetajad). Selle grupi loojad ja eestvedajad teevad tohutult tänuväärset tööd lugemise populariseerimiseks ja mitte ainult. Eraldi väärib märkimist see, mida teeb grupis Triin ARGO kirjastusest ja ulmikud ajast, mil nad kuidagi korraga grupi avastasid ja liitusid – see selgelt rikastab grupis käsitletava kirjanduse valikut ja laiendab minusuguste juhulugejate silmaringi, suunab pehmelt kuhugi parimatele jahimaadele. Ühesõnaga, armastan lugemise väljakutse gruppi kogu oma pisikesest südamest, kuid minust isiklikult teemade järgi lugejat ei ole ja sel aastal ma väljakutsetest osa ei võta. 

Kui nüüd rääkida veel lõppenud lugemisaastast, siisulmet ja luulet (eriti) lugesin vähem, kui paaril eelmisel aastal, millest … tahtsin öelda, et on natuke kahju, aga tegelikult … on kuidas on. Natukene kurb olen sellepärast, et eelmisel aastal seatud eesmärk “Lugeda vähem või vähemalt aeglasemalt ning mõelda ja kirjutada selle võrra rohkem” jäi täitmata. Proovin sel aastal uuesti. Lubadust kirjutada kas või mõne sõnaga igast loetud raamatust välja ei käi (ideaalis tahaks) – see pole reaalne, aga aeg ajalt püüan muljeid jagada siiski. Samuti kavatsen sel aastal üles märkida vaadatud filmid ja seriaalid. 

Voot. 

Veel mõned päris päris isikliku toppi mitte mahtunud, kuid siiski väga meeldinud ja meelde jäänud 2020 loetud raamatud: 

Tommaso Campanella “Päikeselinn” ja Jaroslav Hašek “Geniaalne idioot. Huumori kool” – mõlemad ilmunud LR Kuldsarjas ja need kaks on sellest sarjast ainukesed tõenäoliselt põhjusel, et ülejäänud on (veel) üle- ja lugemata. 

Leonard Mlodinow “Nõtkelt. Palindlikust mõtlemisest muutuste ajastul” – raamat, mille lugemise tulemusel ma konkreetselt muutsin oma harjumusi – käin jooksmas või jalutamas kõrvaklappideta ning harjutan süümepiinadeta logelemist. Mõnikord juba õnnestub. 

Claire North “Harry Augusti esimesed viisteist elu”

Riho Mesilane “Veterinaari esimene nädal”

Graham Greene “Kümnes mees”

Matt Kaplan “Teadus maagia taga. Pühast graalist armujookide ja üliinimesteni”

Don DeLillo “Null K” ja “Kosmopolis”

Guzel Jahhina “Zuleiha avab silmad”

Marina Stepnova “Lazari naised”

Anthony Doerr “Kõik see silmale nähtamatu valgus”

Albert Engström “Moskoviidid”

Kevin Brockmeier “Surnute lühiajalugu” 

Head uut lugemisaastat! 

(Otsisin oma kaustadest pilti, kus ma loeks mõnd raamatutu ja ainukesel blogikõlbulikul fotol raamatuga näitan ma otse objektiivi keskmist sõrme. Seletada ei oska. Postitus jääb pildita :))

9 thoughts on “Lugemisaasta 2020

  1. Mae

    Särtsakat uut aastat, ja et silm ikka säraks ja hing hõiskaks!
    P.S. Pildi osas olen pettunud, oleks võinud siiski üles riputada, me ju ei oodanudki vähemat kui keskmist sõrme.

    Like

    Reply
  2. Rohelohe

    Oh õudu, ma sain siit jälle raamatuid juurde, mida lugeda tahaks. Ma vist ei jõua kunagi selle hetkeni, kus mul ei ole kodus lugemata raamatuid või kus mul veebilehitseja järjekoidjate kaust “raamatud” oleks täiesti tühi…

    Liked by 1 person

    Reply
    1. Mae

      Rohelohe, seda seisundit, kus lugemislist iial ei tühjene… seda nimetatakse ÕNNEKS, igaks juhuks tuletan meelde 😉

      Like

      Reply
  3. ebapärlikarp

    Ma olen ka praegu lugemise lainel ja Su postitus andis mulle täiega motti juurde! Sa muidugi oled heas mõttes täiesti hull oma 90 raamatuga aastas 😀
    Ilusat alanud aastat ja palju häid raamatuid!

    Liked by 1 person

    Reply
  4. ramloviraamatud

    Päris mitmed raamatud sinu lugemise tippudest olid ka minu jaoks viimase aasta suurimate lugemiselamuste seas. Mitmed raamatud, mida sa seal mainisid, võtan sel aastal ette. Loodan sel aastal ka oma blogiga asjad paremale järjele saada, eelmist aastat võtan suuresti kui “vaheaastat”, sest isikliku elu sündmuste tõttu tunnen seda otsekui poolenisti elatud aastana.

    Lugemise väljakutse grupp oli tegelikult mingi aja ka minule päris inspireeriv, aga praegu on mu enda väljakutse mõte sundida end lugema pigem kvaliteetsemat kraami ja mitte lasta end viia kiusatusse põnevamatest teemadest ja teostest.

    Liked by 1 person

    Reply

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.