Ilja Ilf ja Jevgeni Petrov “Õilis isik” LR 28-29/1979

Mõni aeg tagasi rääkisin sõbraga raamatutest ja ta nimetas heade või meeldivate, igatahes lugemist väärt kirjanike hulka tandemi Ilja Ilf ja Jevgeni Petrovi. Oli see kuldvasika või tosina jagu toolidega seoses, ei mäleta, kuid see eest mäletan täpselt, et kaks eelmist sõpra nimetasid samas kontekstis samu kirjanike. Ma isegi korraks mõtlesin, et kas selline kokkusattumus ütleb rohkem minu või minu sõprade kohta, kuid lugemiseni kuidagi ei jõudnud. Kuni siis nüüd pool kogemata jäi näppu vana LR ja ausõna, see on pööraselt naljakas tekst.

No kujutage ette, et te oleta väikese, kuid suurte kulinaariaalaste tegude poolest kuulsa,  provintsilinna kontoriametnik, registraator täpsemalt – see isegi kõlab tolmuselt. Avansi päev ja eesootav tantsulka kolleegidega. Kuid aega veel on ja nii te otsustategi külastada linnasauna. Kõnnite, võib-olla rõõmsalt, võib-olla te isegi laulate, vähemalt mõttes ikka ju, kohtate linna hullu leiutajat, vahetate paar sõna ja … leiate seebi. Metallkarbi sees oleva õrnsinise! seebi! Loomulikult te pistate selle taskusse ning kasutate sihtotstarbeliselt esimesel võimalusel. Seebitate end sisse, mõnuga, peast alustades ja üle kere ja …  

Ja imelik asi: miilitsinspektor Adamovile, kes sealsamas lähedal ennast pesi ja oli parasjagu pea perekonnaseebiga sisse seebitanud, paistis, et jaoskonna asjade kaudu tuttava Filjurini pea on kadunud ja pesemisega tegeleb üksnes keha.

Adamov hakkas vahtu täis silmi kiires korras puhtaks loputama, aga kui ta oli need puhtaks saanud, siis polnud nurgas, kus Filjurin oli seisnud, enam mitte kedagi. Üksnes udused auruvired väänlesid õhus ja kaldus põrandal veerles raske kibu.

lk 10

Oli juhtunud tume ja kummaline sündmus. Kahekümne kuue aastane kadestamisväärse tervisega noormees, korralik teenistuja, kaotas ühe hoobiga kõik, mis tal kunagi oli olnud: särgi, lipsu ja keha. Järele oli jäänud üksnes see, mida Filjurinil siiamaani üldsegi vaja polnud läinud: hing.

lk 11

St mõistate, seebitate end sisse ja kaotate keha. Kurvastate, muidugi, longite kehatult siia sinna, kuid ega siis lõpmatuseni saa. Mida sa teeksid, kui muutuksid nähtamatuks? Nähtamatuks muutunud Filjurin erilist leidlikust siinkohal ei ilmutanud, soovis kõigest jätkata teenistust vaatamata sellele, et tal keha ei ole, sest seadused ju otse ei keela.

Eelmise sajandi 20ndad, NEP-i aegne Venemaa, bürokraatia, kadedus, rumalus, kahepalgelisus, kelmus, farss ja lokkav onupojapoliitika ning kõige selle keskel nähtamatu ametnik. Muutused linnakeses on totaalsed, karakterid on värvikad, naljad teravad ja nimed … nii koha- kui isikunimed on siin imelised ja see kirjeldus pole täpne. Täpselt kirjeldab neid minu meelest üksnes venekeelne sõna охуительные ja auka, see pole roppus, see on konkreetne vaimustusaste.

Tekstinäidet otsisin kaua ja päris õiget vist ei leidnud, tervikuna mõjub kuidagi hoopis paremini. Nii et olgu siis suvalise koha pealt:

Välismaine elu Nikolai Samoilovitši majas jõudis apogeesse tol õhtul, mil pereisa tõi koju kimbu banaane.

Banaanide ilmumine Pištšeslavi langes ühte ahvinäituse linnatulekuga. Näituse parima eksponaadi, gorilla Molly elushoidmiseks tellis näituse administraator välismaalt banaane. Gorilla võis uhke olla, et peale tema ei söö Pištšeslavis ükski hing nii haruldasi puuvilju. Kuid Brakkide pere ei tundnud oma tõelise elu püüdlustes mingeid takistusi. Nikolai Samoilovitš, kes tütreid hellitas, ei suutnud neile mitte midagi keelata.

Ka näituse valvur ei suutnud Braki peibutustele vastu panna. Brakkide teelaual ilutsesid banaanid. Tõsi küll, need olid välja kistud gorilla lõugade vahelt, kuid see-eest kindlustasid perekonnale hingelt ja ihult eurooplaste maine.

Filjurini kadumisega jäi Brakkide maja vaikseks. Noormehed ei tulnud enam külla, Charleston jäi katki ja gorilla tervis paranes märgatavalt – nüüd sai ta jälle kätte täisportsjoni banaane.

lk 47 – 48

ERR, David Vseviov

ERR, katkendid

Mööda netti

4 thoughts on “Ilja Ilf ja Jevgeni Petrov “Õilis isik” LR 28-29/1979

  1. nodsu

    Ma ei mäleta, kas sa “Viie veaga noormeest” oled lugenud, igatahes kui Ilf ja Petrov meeldivad, siis võiks sobida ka see. Vadim Šefner. Marsi-Vasja, Super-Karvatiin ja sinised koerad…

    Liked by 1 person

    Reply
    1. Tilda Post author

      Pole kuulnudki, aga uurin kindlasti, mulle meeldib raamatusoovitusi saada ja lugeda siis nende järgi 🙂 aitäh.

      Like

      Reply
    2. laanisto

      Šefneri paar lugu, mis eesti keeles on ilmunud, on küll toredad. Aga mu meelest on need oma meeleolult täiesti Ilfi ja Petrovi vastandid. I&P on lustakad, aga Šefner on väga melanhoolne.

      Liked by 1 person

      Reply

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.