Aleksandr Žitinski “Trepp” LR 16-18/1982

Tõlkija Teet Kallas
Perioodika 1982, 118 lk.

Lugu enam mitte nii väga noorest mehest Vladimirist, kes justkui teab, et tal on siin elus kindel koht ja eesmärk. Seda, kus see koht on või milles eesmärk või mõte vms seisneb, noormees ei tea. Ja nii elabki, tühja, kahtlased sõbrad, baarid tobedad naljad, juhuslikult tänaval kohatud naised. Peale üht järjekordset joomingut kohtab tänaval naist, kelles tunneb ära vähemalt hingesugulase, peale mida ärkab võõras korteris. Pererahvast kodus ei ole ja nii otsustab mees, et mõistlik oleks lahkuda. Üritab, aga jääb kinni trepikotta, kus trepp lihtsalt ei lõppe. Trepp teeb trikke, korrused korduvad, interjöör muutub, kassid, eee …, teleporteeruvad, vist. Vladimir teeb kindlaks, et pole ei täis ega hull, ning otsustab siis külla minna. Koputab ja satub veidrasse kommunaalkorterisse, kus tubade põrandad muudavad kallet ja sahvrid transformeeruvad, vahel nt kajutiks. Korteris elavad inimesed ning vähemalt üks neist on samuti trepiga hädas olnud, kuid teemaks seda ei võeta, ei saagi aru miks täpselt, peategelane ka väga peale ei käi … Teate küll seda tunnet, et mõistad, et oled kinni jäänud kuhugi väga kahtlasesse punkti, kuhugi kellegi teiselt poolt kehtestatud raamidesse, kuid väljuda ei suuda ja ega teagi õieti, kas tahaks. Talutav reaalsus vs Jumal teab mis, seal kusagil, tulevikus, teadmatuses, ebamäärasuses …
Lihtne lugu, mida on lihtne lugeda, miskit suurt ei toimu, aga ometi on lõpuni välja huvitav. Kafkalik (no selline Kafka Light Pluss) ruumiga mängimine on tore vaatamata sellele, et näib kunstlik ja mitte eriti vajalik. St, tehniliselt, tehniliselt tilpnevad traagelniidid ja olgugi, et mind eriti ei häirinud, ei saa öelda, et neid näha ei ole. Intriigi venitatakse kunstlikult, õigeid küsimusi lihtsalt ei esitata. Loo ulmelised osad probleemi sisuliselt ei seleta ega lahenda, loo mõtet ei ava. Paistab, et autor pani need sisse puhtalt selleks, et kaunistada kesist süžeed, et oleks kuidagi, ägedam, vist. Ja no on, minu jaoks täiesti töötas. Müstika ja muinasjutulisus. Kassid mulle meeldivad, Larissa deformeeruv tuba ja transformeeruv sahver olid päris toredad. Siiski, see sihilik ja läbinähtav venitamine tekitab ootuse, et lõpus juhtub midagi suurt. Nt et saab Vladimiriga koos teada midagi väga olulist, elu mõtte kohta või nii. Kahjuks seda ei juhtu. Lõpu poole muutub tekst justkui mingiks muinasjutuks täiskasvanutele, koos loogiliste järelduste ja kindla moraaliga ning viisil, mis välistab igasuguse vastu vaidlemise või alternatiivseid tõlgendusi. Tuleb Jumal teab kelle hääl kusagilt (teistpoolsusest) ja ütleb, et elu mõte on võtta ära lapsega naine. St, et kuu peale uudishimu, potentsiaalid, ambitsioonid ja eneseteostus, õnn peitub väikekodalikus perekeskses vaikelus. Autor vastandab asju, mida ei peaks ja seda toonil, et … päriselus hakkaks nutma. Sest mis siis ikkagi meid karvastest koopaelanikest eristab? Õnneks on see siiski vaid raamat ja ühe konkreetse vanamehe seisukoht ühel konkreetsel ajahetkel. Hetk oli ka muidugi nagu ta oli, nõuka ajal kirjutatud raamat. Midagi eriti nõukogudelikku siin pole, nõukogude vastast ka mitte, kuid ajastu vaim on tunda.
Internet ütleb, et raamatul on järg ka. Autor kirjutas II osa täpselt 40 aastat hiljem. Ütles kusagil intekas, et tahtis näha, kuidas tema tegelane, olles vanem ja elukogenud, hakkama saab. Ju kuidagi sai, ma järge lugeda ei viitsi, räägitakse, et pn nõrgem kui esimene osa. Aga faktina ikkagi lahe. Ja film on ka täitsa olemas.
Kokkuvõttes, loetud 🙂

3 thoughts on “Aleksandr Žitinski “Trepp” LR 16-18/1982

  1. Pingback: Lugemisaasta 2022 | Tilda ja tarakanid

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.