Lugu armastusest ja vihkamisest, sõjast ja hullumeelsusest, väikestest, juurtega kodust kistud inimestest, pimedusest ja imedest, mis vaatamata kõigele nö vee peal hoiavad; välja mõeldud, kasutust Jumalast, kõigest ja kõigist ja kirest, mis valitseb kõiki. Vähemalt selles raamatus. Kõik selle raamatu tegelased on kire kütkeis, vaevlevad kires, elavad kirest ja kire jaoks. Kõiki neid viib edasi kirg: kõikvõimsat imperaatorit ja tema tallimeest, tsirkusest pärit liliputti, maskiga daami ja palju näinud vaimulikku, külapoisist kokapoissi ja kasiinodiilerist paadimehe tütart. Kirg juhib nad läbi lahinguvine, Venemaa karmi pakase, Veneetsia tumedate kanalite, läbi leina, surma ja lootuse. Igaühel on muidugi isenägu ja mitte alati see, mis esimesena meenub. Kes armastab kanu, kes melonit, nii palju, kui on inimesi … Võib olla hasart või seiklus.
Kirg on sõltuvust tekitav. Olles korra proovinud, vähemaga ei lepi. Ereda leegiga eufooriasse, ränkade põletushaavadeni, piinarikkalt läbi liha luuni ja järgmine kord uuesti ja kui siis ikka veel surma ei saa, veel ja veel.
Kirg on õnn ja õnnetus. Võtab võimust, teeb võimatu võimalikuks, võimaliku ebavajalikuks, ebavajaliku hukutavaks – kõige keskpunktiks. Terav ja ühtlasi hoomamatu, segu emotsioonidest ja tunnetest, organismis lahustunud, tekib kuidagi jumal teab kust ja umbes samusesse ka kaob. Umbes selline on ka see raamat, kohati kirglik ja huvitav, ääreni täis erinevaid emotsiooni – põlgust, kirge, armastust ja armumist, kaastunnet ja väsimust. Ja kohati siis rahu ja otsatu melanhoolia.
Ring sai vist täis, aga siis oli veel sõda ja sõjakoledused. Noored mehed, kes surid iga päev tuhandete kaupa järgnedes oma iidolile. Läksid sõtta ja avastasid, et vaenlase tunneb ära üksnes mundri järgi, muid erisusi ei ole. Kellena ellujäänud koju naasevad? Sõjakaotused ja –võidud maitsevad lõpuks sarnaselt…
Ja lõpuks veel Veneetsia. Wintersoni oma on imeline, linn on omaette täieõigusliku tegelane. Tumedad kanalid, öösel ilmuvad kirikud, legendid paadimeestest ja nende sillad.
Õudne peamiselt ja natuke ilus. Maagiline realism.
Tilda ja tarakanid 